Kuigi löökpillide tipptasemel mängimine nõuab igapäevast harjutamist, on enamikust neist võimalik heli kohe kätte saada – erinevalt näiteks oboest või flöödist. Paljudes kultuuride folgis on rütmipille, millega annab vürtsitada ka eesti muusikat. Mõnedeks näideteks võiksid olla kastanjetid, tamburiin, sahistid, kõristid, pulgaga mängitav lehmakell, Aafrika bongod, conga’d või djembe’d. Üha enam kogub populaarsust ka cajón – eestikeelse hääldusega ‘kahon’, mis tähendab hispaania keeles kasti. Cajón aitab mõnevõrra imiteerida trummikomplekti, sest selle erinevatesse piirkondadesse lüües kõlab kas soolo- või basstrummisarnane heli või meenutab tulemus high-hat’i. Tänapäevase motoriseeritud, mehhaniseeritud ja digitaalse maailma kulgu sobivad löökriistad ülihästi. Lastel aitavad nad lihvida koordinatsiooni, täiskasvanutel aga maandada pingeid.