Pulsikell – vere hapnikusisalduse ja pulsisageduse sagedusmõõtur. 1977. aastal leiutas Soome professor Sepp Säynäjäkang Oulu ülikoolist esimese patareiga töötava sõrmeotsaga pulsikella. Tegemist on kompaktse, funktsionaalse ja töökindla mitteinvasiivse füsioloogilise jälgimisseadmega koduseks kasutamiseks, vältimaks arsti vastuvõttu. Kahe erineva pikkusega valguslaine põhimõttel on see ideaalne tervise jälgimiseks kõigile, kes treenivad regulaarselt ja püüavad oma koormust kontrollida või põevad erinevaid kopsu- ja veresoonkonnahaigusi. Kõige populaarsemaid mõõteseadmeid on lihtne kasutada ja neil on sõrmeklamber. Pandeemia ajal on need seadmed muutunud eriti vajalikuks, kuna aitavad diagnoosida, millal koronaviiruse patsient vajab hädaabi. Kui hapnikutase langeb alla 93%, pöörduge viivitamatult arsti poole. Üha enam nutikellade tootjaid varustavad oma seadmeid pulsikella funktsioonidega. Mõned mudelid on ka veekindlad, arvutavad põletatud kaloreid ja samme ning sisaldavad stopperit, kella, kalendrit ja palju muud. Sellest kompaktsest arvestist on saanud tänapäevase elu lahutamatu osa, tagades tasakaalu tervise ja õnne vahel.
Nutikas käekell on arvutipõhine kantav nutifunktsioonidega seade. Lisaks kellaaja kuvamisele on paljudel nutikelladel võimalus luua ühendus Bluetoothi kaudu. Kella saab Bluetoothi kaudu telefoniga siduda, et helistada ja vastata kõnedele, lugeda e-kirju ja tekstisõnumeid, n'ha ilmateadet, kuulata muusikat, dikteerida e-kirju ja tekstisõnumeid ning esitada digiassistendile küsimusi. .Nutikellad töötavad ka eraldiseisvate seadmetena. Näiteks koguvad mõned nutikellad andmeid kandja tervise kohta, näiteks jälgivad pulssi. Teised pakuvad globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) andmeid, andes kasutajale teavet kõndimise või sõidu ja praeguse asukoha kohta. Nutikad kellad on tavaliselt seotud kasutaja nutitelefoniga. Paljud telefonis leiduvad funktsioonid ja rakendused on saadaval ka teie kellas ja neid saab sellega sünkroonida.
