Autokaubad

Lumistel või libedatel teedel sõitmine on Eestis vältimatu. Samuti on seadusega nõutud, et kõikidele autodel peavad olema talverehvid 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Tegelikult võib vastavalt ilmaoludele talverehvid alla panna juba oktoobri keskel ning sõita nendega kuni aprilli lõpuni.  Nagu iga vastutustundlik juht, mõtled ilmselt, milliseid talverehve valida. Arvesta sellega, et igale sõidukile sobivad erinevad rehvid. Tõenäoliselt ei saa sa enda autole panna alla samu rehve, mida kasutab sinu sõber või pereliige. Rehvide valimisel on ülioluline arvestada oma sõidukitüüpi ja sõiduharjumusi. Naastrehvid vs lamellrehvid Statistika kohaselt müüakse Eestis umbes 60% naastrehve ja 40% lamellrehve. Lühidalt öeldes sobib naastrehv kargetesse ja jäistesse talveoludesse ning lamellrehv sombuse ja lörtsise talveilmaga. Lamellrehvid sobivad tavaliselt sõiduks, kui talvise temperatuurid jäävad 0 kraadi ümber. Sel juhul on lamellrehvides kasutatav kummisegu piisavalt paindlik, et säilitada hea haardumine teel. Kui aga temperatuur langeb alla madalamatele miinuskraadidele, siis lamellrehvide materjal kõvastub ja seetõttu väheneb ka pidavus. Samas on lamellid naastrehvidest mugavamad, sest saad nendega sõita ka suvel ning sügisel esimeste libedamate oludega ei pea muretsema turvalisuse pärast või ootama rehvivahetusjärjekordades. Naastrehvid on konstrueeritud nii, et need jääksid paindlikuks ka külmematel temperatuuridel. Need painduvad vastu pinnast ja säilitavad parema haardumise. Samuti sisaldavad naastrehvid turvisemustreid, mis on mõeldud vee külgedele eemale lükkamiseks, mis võimaldab rehvidel püsida teepinnaga paremini kontaktis. Tänu kummi sisse ehitatud väikestele metallist naastudele saab lumisel hommikul nende rehvidega kohapeal paremini minema kui lamellrehvidega. Naastud tagavad parema haarde ja juhitavuse kiilasjääl ning kinnisõidetud lumel. Kuna naastrehvidega ei tohi aasta läbi sõita, siis võivad esimesed külmad hommikud koos libeda teega saabuda ootamatult ning rehvide vahetus võib võtta aega. Lisaks on need ka mürarikkad ning võivad sõiduteed kahjustada. Talverehvide muster ja seisukord Uue talverehvi mustri sügavus on tavaliselt 8 millimeetrit. Kui talverehvil on mustri sügavust alles 3 millimeetrit, kaotab see peagi võimekuse lumistel teedel püsida. Nii et talverehvide mustri sügavus on oluline aspekt, mida jälgida. Ostes kasutatud talverehvid võib muster olla nii kulunud, et rehvid ei pea isegi tervet käesolevat talve vastu. Veendu, et neljal rehvil ei oleks ebaühtlast kulumist. On tavaline, et rehvid kuluvad aja jooksul erinevalt. Kui aga rehvidevaheline erinevus on suurem kui paar millimeetrit, on aeg uued valida Sobimatute rehvidega sõitmine või sõidukile vales mõõdus rehvide panemisel riskid suurte remondiarvetega. Kaubamärgid ja hind Talverehvid on saadaval erinevate kaubamärkide poolt. Sõltuvalt brändist, on ka hinnad erinevad. Hiina ja Aasia kaubamärgid on madalama hinnaga kui Euroopa või Ameerika kaubamärgid.  Sinu eelarve on rehvi valikul oluline tegur. Võta aega hindade võrdlemiseks. Talverehv peaks vastama sinu vajadustele. Pea meeles, et täiuslikku rehvi pole olemas! Isegi kõige kallimatel ja spetsialiseeritud talverehvidel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Talverehvide ostmisel pead langetama kompromisse. Ära oota liiga kaua talverehvide valimise ja paigaldamisega. Pärast 1. novembrit kasvab tavaliselt nõudlus ja hind koos sellega. Leia endale sobivad soodsad talverehvid varakult. Veel olulisi näitajaid/parameetreid Rehvi mõõdud. Veendu, et tead oma rehvide suurust – see on üks esimesi asju, mille järgi uusi rehve valida. Sinu talverehvid ja suverehvid peavad olema sama suurusega. Rehvide suurust väljendatakse tavaliselt kolme arvu kaudu. Esimene arv näitab rehvi laiust millimeetrites. Teine arv näitab rehvi laiuse ja ülaosa suhet protsentides ning kolmas näitab rehvi siseläbimõõtu tollides. Kui sa rehvi mõõte ei tea, siis on ka talverehvide valimine keeruline. Eluiga. Talverehvide kestvus sõltub suuresti mustri sügavusest. Kontrolli seda enne igat talve. Kui mustrisügavus on võrreldes eelmise talvega märgatavalt vähenenud, siis on aeg autole uued talverehvid valida. Hoiustamine. Kui oled talverehvid maha võtnud, pead neid kuni järgmise talveni kuskil hoiustama. Hoia neid jahedas ja kuivas kohas (ideaaljuhul garaažis). Kuumades oludes hoidmine võib kummisegule kahjulik olla. Ka rehvide säilituskotid hoiavad ära kummi kuivamise või pragunemise.

Põhjuseid, miks auto käima ei taha minna, on üsna erinevaid, kuid üldjuhul pole tegu tõsise probleemiga. Olgugi et internet pakub hulgaliselt nõuandeid, jäävad need tehnilise hariduseta inimestele suurelt jaolt segaseks. Siin kirjeldamegi pommikindlaid mooduseid, kuidas akuprobleeme seljatada ja tüüpilisi käivitusmuresid lahendada. Miks auto käima ei lähe? Põhjus võib peituda põlema ununenud tuledes, talvekülmas, väsinud generaatoris või asulasisestes mikrodistantsides, mille vältel aku end korralikult laadida ei jõua. Kui aku on tühjapoolne, ei jõua ta mootorit lihtsalt käivitada – parimal juhul veab starter end paar korda ringi, halvimal juhul aga käib lihtsalt klõps ja ongi kõik. Akut saab laadida laadijaga. Protsess kestab küll mõnda aega, aga see-eest saab aku korralikult täis. Akut saab laadida ka teise auto abil. Praktikas seda küll eriti ei rakendata, aga põhimõtteliselt saab aku selgi moel hädaga laetud. Kui tahta, et auto ka pärast omal jõul käima läheks, tuleb pärast niisugust laadimist pool tunnikest ringi sõita.  Aku ja selle pinge Akud jagunevad voltaaži järgi kolmeks: 6 V, 12 V ja 24 V – madalaima, 6-voldise pingega aku on rolleritel, 12-voldist akut kasutatakse sõiduautodel ja mootorratastel ning 24-voldist veokitel. Sellest sõltuvalt on vaja valida ka akulaadija. Tõsi, on olemas ka mitme erineva laadimisrežiimiga laadijaid, mis sobivad erinevate sõidukite laadimiseks. Kuidas ma tean, et aku on korras? Selleks tuleb hankida pingemõõtmisseade ehk voltmeeter ja kinnitada see aku külge. Kõigepealt tuleb pärast sõitmist 2–4 tundi oodata, siis kapott lahti teha ja otsad ära ühendada. Aga mitte nii, nagu selles tuntud Baskini sketšis, vaid plussmärgiga juhe aku plussklemmi külge ja miinusmärgiga juhe miinusklemmi külge. Rusikareeglina on plussjuhe punast ja miinusjuhe musta värvi. Voltmeetri kuvaväärtused: “–” aku vajab laadimist; “12–12,5 V” – põhimõtteliselt on kõik hästi, kuid talve lähenedes on mõistlik akut täiendavalt laadida; “12,5–12,7 V (või enam)” – suurepärane, akut pole vaja laadida. Voltmeetriga saab ka generaatori võimsust testida. Protseduur on sisuliselt sama, mis eelmine: esmalt vaatate, mida voltmeeter väljalülitatud mootori korral kuvab, siis aga panete mootori käima ja saate juba uued näidud. Kui voltmeeter näitab mootori käivitamisel 13,8–14,6 V, tähendab see generaatori head toimivust. Kui aga voltmeeter näitab pinget, mis jääb allapoole seda näitu, mil mootor veel seisis, on mõttekas joonelt parandusse sõita. Aku laadimine teise auto pealt Kõigepealt tuleks kindlaks teha elementaarne – et aku on ilma pragude, lekete ja muude kahjustusteta. Kui kõik tundub korras olevat, tehke järgnevat: Parkige sõidukid nii, et nende akud asuksid teineteisele küll võimalikult lähedal, aga et te ise veel kahe auto vahele toimetama mahuksite. Keerake autol süüde välja. Mõlema auto käigukast tuleb jätta neutraalasendisse. Tõmmake kummikindad kätte. Alustage kaablite ühendamist laetud akult. Ühendage ühendusjuhtme üks punane klemm laetud akuga sõiduki positiivse (+) klemmiga ja teine ​​punane klemm laetava aku positiivse (+) klemmiga. Ühendage ühendusjuhtme must klemm laetud auto aku miinusklemmiga, teine ​​must klemm aga tühja akuga auto kerega – soovitatavalt värvimata pinnaga, kuigi tegelikult toimib ka värvitud pind.  Käivitage sõiduk, millega laete teist autot. Laske akul vähemalt 10 minutit laadida. Proovige tühjenenud akuga sõiduk käivitada. Kui auto ei käivitu, laske akul veel 5 minutit laadida. Kui auto käivitub, ühendage ühendusjuhtmed lahti, alustades mustadest klemmidest. Seejärel ühendage lahti ka positiivsed klemmid. Pärast laadimist tuleks autoga vähemalt 20 minutit sõita, enne kui mootori välja lülitate.