radiaatorite õhutamine

Kui ilmad lähevad külmaks, muutuvad kortermajades toad justkui iseenesest soojaks. Aga mõnikord ei muutu ka – ja siis peitub põhjus radiaatorisse kogunenud õhus. Õhumull peatab veeringe ja radiaator jääb leigeks. Õnneks saab radiaatori õhutamisega päästa mitte ainult päeva, vaid kogu talve. Miks vajab radiaator õhutamist? Õhk radiaatoris nullib ära küttesüsteemi efektiivsuse. Ruumid ei soojene, varbad külmetavad ja nina otsa koguneb tilk. Kui kuuma juurde keerata, ei muutu midagi – peale kuu alguses saabuva kopsaka arve. Seega on mõistlik radiaatoreid regulaarselt ventileerida. Torumeest pole selleks küll otseselt vaja, aga kindlasti rõõmustab ka haldusfirma sellise lihtsa tööotsa üle. Täpsustuseks: radiaatoreid tuleks ventileerida vähemalt kord aastas. 6 lihtsat sammu õhutatud radiaatoriteni Tehke kindlaks, milliseid radiaatoreid tuleb õhutada. On mitu sümptomit, mis viitavad radiaatorisse tekkinud õhumullile: radiaator teeb kriuksuvaid helisid, radiaator ei lähe piisavalt kuumaks, radiaatoril jäävad mõned kohad jahedaks – seal ongi peidus õhk. Lülitage küte sisse, et radiaator täielikult soojaks läheks. Lülitage küte välja, sest kui see liigutus tegemata jätta, voolab maha palju vett ja soojaprobleemist saab spaaprobleem – seda ka alumiste naabrite jaoks. Varuge radiaatori juurde vett imavaid rätikuid. Ja vandesõnade asemele varuge veel pisut rätikuid, sest ka kinnikeeratud kütte korral tuleb radiaatorist vett välja. Keerake lahti radiaatori küljel asuv tühjendusventiil. Selleks tuleb kas radiaatorivõti klapi sisse lükata või siis kruvikeeraja ventiilil asuvasse soonde suruda. Ärge avage ventiili täielikult, vaid keerake klappi pool pööret vastupäeva. Kuna radiaatorist väljuv õhk võib olla kuum, kulub natuke ettevaatust marjaks ära. Õhk väljub radiaatorist vilinal. Kui õhk on otsas, hakkab tilkuma vett – see on hetk, kui tuleb klapp uuesti kinni keerata: pool pööret päripäeva. Võtke külmkapist külm õlu ja premeerige ennast. Puhasta ja hoolda radiaatoreid Kuna radiaator on mõnes mõttes nagu koduloom, tuleb selle eest hoolitseda. Radiaatoripiludesse koguneb tolm, mis näeb vastik välja ja on ebahügieeniline. Seega tuleks tolmuimejaga tõmmata puhtaks radiaatori ja seina vahele jääv ala. Tasub kaaluda niisuguse tegevuse sooritamist üks kord kuus, isegi kui see projekt tundub esmapilgul täiesti utoopiline. Kuiva lapiga võiks üle tõmmata kõik lihtsasti ligipääsetavad kohad. Osadel radiaatoritel käivad ülemised ja alumised restid kerge vaevaga ära ning siis saab pudeliharjaga radiaatori seest omajagu tolmu kätte. Kemikaalidega ei soovitata radiaatorite kallal möllata, sest nii võib radiaatori pealiskiht kahjustada saada. Halvimal juhul läheb terve radiaator rooste. Õhutatud radiaatorid annavad soojema kodu ja väiksemad küttearved. Need töötavad ilma vilina ja kriuksumisega. Ja veel: kuna õhutamata radiaatorid pärsivad kogu küttesüsteemi, kannatavad lõpuks ka naabrid.