Võib juhtuda, et sügistorm võtab elektri ära. Aga võib juhtuda, et elektrit polegi poolelioleva suvila krundil, keset nimetut tühermaad või isegi kodus. Ja võib juhtuda, et voolu on ikkagi vaja. Siis päästab hädast ja tülikatest sekeldustest generaator. Jääb ainult üks põhiküsimus: diisel või bensiin. Millele tuleb lisaks veel hulk kõrvalküsimusi, sest hinna, vastupidavuse, jõudluse ja heitmekoguste poolest on generaatorid väga erinevad.
Miks on kumbki elektrigeneraator hea?
| Plussid | Miinused |
|---|---|
| Vähene hooldustarvidus ja madal hoolduskulu | Vajab regulaarset hooldust |
| Vastupidav ja pikema elueaga | Sobib lühiajaliseks kasutamiseks |
| Väiksemad mõõtmed | Mõõtmetelt suurem |
| Kõrgem hinnaklass | Odavam |
| Lärmakam | Töötab vaikselt |
| Diisel ei ole nii plahvatusohtlik |
Milline generaator valida?
Kui generaator töötab päevas 4–5 tundi, on mõistlik otsustada vesijahutusega generaatori kasuks, mis teeb 1500 pööret minutis. Hea on osta generaator väikese varuga, sest kunagi ei või täpselt teada, kui palju voolu vaja minema hakkab. Liiatigi talub generaator täiskoormust üsna lühikest aega. Vahetult pärast käivitamist saab generaator hakkama 50–70% koormusega ja ülejäänud tarbijad tuleks külge ühendada mõnevõrra hiljem. Plahvatusohu ja ülekuumenemise vältimiseks tuleb meeles pidada seda, et generaator suudab 12 tunni kohta töötada maksimumkoormusel vaid 1 tunni.
