Seinte soojapidavusest räägitakse palju ja akende omadest veel rohkem. Aga et toas poleks külm nagu hundilaut, on vaja ka hästi isoleerivat ust – õigest materjalist ja sobivate omadustega.
Soojapidavad materjalid
Vaatame, millised uksematerjalid tagavad maksimaalse soojusisoltsiooni ja milline välisuks võiks sobida just sinu kodu eksterjööri ja sisekujundusega.
- Klaaskiud on puidulaadselt turvaline ja energiasäästlik ning tugev ja madala hooldusvajadusega. Klaaskiud on kehv soojusjuht, teisalt pakub aga ilmastikukindlust – seetõttu on soojusisolatsioon eeskujulik. Miinuseks on kõrge kuluvus ja soolane hind.
- Puituks – olgu see siis tammest, kuusest või vahtrast – on välisuksena ilmselt soojapidavaim lahendus. Risk seisneb vaid selles, et kui puit on saadud kevadsuviste raiete käigus, läheb ta kõveraks ja muutub tarbefunktsioonis kasutuks. Kui aga puu on raiutud talvel, nagu vanasti, on kõik hästi. Puit pole igas olukorras kõige ilmastikukindlam ja et materjal ei praguneks ega saaks muul viisil kahjustada, on vaja seda perioodiliselt üle värvida või lakkida. On puituksi, mis sisaldavad ilmastikukindluse huvides polüetüleeni.
- Metalluksed hiilgavad vastupidavuse ja turvalisusega – neid on keeruline purustada ning puituksest peavad nad vastu koguni viis korda kauem. Isegi hooldada pole neid sisuliselt tarvis. Energiasääst ja ilmastikukindlus lisavad omakorda plusse. Tugevusele vaatamata võib metall siiski mõlki minna. Või roostetama hakata. Puuduseks on ka metalli hea soojusjuhtivus, nii et ust katsudes on tunda kas jahedust või soojust.
- Alumiiniumuksed sarnanevad vastupidavuse ja energiasäästlikkuse poolest metall- ja klaaskiudvariantidele. Hooldust nad eriti ei vaja ning erinevalt metallustest ei ähvarda neid rooste. Ka ei kipu nad puitustega sarnaselt pragunema.
- Vinüül annab vägagi eeskujuliku soojusisolatsiooni, blokeerides kuumuse või külma. Eriti kasutatav on vinüül rõduuste materjalina. Vinüül ei vaja eriti hooldust ning kujutab endast üsna soodsat valikut. Disainivaliku poolest jäävad vinüüluksed aga pigem vaeslapse ossa.
Soojusisolatsiooni lisavõimalused
Soojustatud välisuks tasub end ära siis, kui eelnev loetelu juba eos lahja tundub. Isoleerida saab erisuguste katetega, olgu nendeks siis spoon või ülitihe puitkiudplaat HDF. Täitematerjalidest on levinumad kivivill ja vahtpolüstürool. Sageli on uste kirjeldustes välja toodud ka soojusülekande tegur, et oleks lihtsam nende isolatsioonisuutlikkust määrata.
Tihendid aitavad siis, kui välisuks ei pea tuult või külma. Tihendid on taskukohase hinnaga ning lihtsad paigaldada. Investeering toodab ennast ainuüksi küttearve pealt kiiresti tagasi. Ukse ja lävepaku vahel kasutatakse sageli silindrikujulist tihendit. Kui selle toon klapitada esiku värvidega, pole seda peaaegu et nähagi. Ukse külgedel ja raami ülaosas võib kasutada samu iseliimuvaid tihendeid, mida akendelgi.
Lisauks läheb sageli loosi neil, kes on otsustanud ilusa, kuid mitte eriti soojuskindla välisukse kasuks. Nii ongi lisaukse ülesandeks teha ära töö, millega põhiuks jänni jääb – pidada sooja.
Soojapidava välisukse valikul on olulisim, et ta oleks tuulekindel, ei kõmiseks ja peaks sooja. Puit saab küll hakkama sooja pidamisega, aga alati ta ei aita. Nimelt on soojustatud uksed stabiilsemad ja ilmastikukindlamad, samas kui puit hakkab suure niiskuse käes paisuma ja teatud tingimustel ka pragunema.
