Sport, puhkus, matkamine

Suvi on ideaalne aeg õues kokkamiseks ning mõnusate maitseelamuste nautimiseks pere ja sõprade seltsis. Kamado grilliga on see kõik imelihtne! Kuna keraamilised grillid on nii mitmekülgsed, siis saad sellel valmistada kõiki neid toite, mida oled harjunud tegema pliidil või ahjus. Teame aga, et suvine toidutegemine võiks olla ilma suurema pingutuseta, siis jagame sinuga kahte lihtsat retsepti, mida kodukokk ja "Eesti parim pagar" saate võitja Sandra Daškova on oma kodusel Kamado grillil teinud ning mille õnnestumises võid kindel olla! Grillpitsa tuunikalaga Tainas 5g kuivpärmi 355g käesooja vett   500g jahu 20g oliivõli 8g soola 5g suhkrut Tomatikaste 390g pitsakaste/pastakasta/tomatipüree   2spl oliivõli 3 küüslaugu küünt 1tl pitsamaitseainet Soola Tšillikaste 1 tšillikaun 60g oliivõli 10g beebispinatit Soola Pitsakate Tuunikala vees Mozzarella Sibulat Riivjuustu Ploomtomati viile Väikseid kappareid Rukkolat Taina jaoks sega omavahel kuivpärm ning käesoe vesi. Lisa sellele jahu, oliivõli, soola ja suhkrut ning sõtku niikaua kuni saad ühtse massi (tainas jääb veidi kleepuv). Pane tainas kaussi ning kata kilega ja jäta tunniks ajaks sooja kohta kerkima. Veel parem, kui teed taina ühe ööpäeva ette ja jätad hoopis külmkappi kerkima. Tomatikastme jaoks tükelda küüslauk ning prae see oliivõlis pehmeks, lisa tomatikaste, pitsamaitseaine ning sool. Kuumuta veidi ja lase jahtuda. Tšillitikastme jaoks saumikserda omavahel hakitud tšilli, oliivõli ning beebispinat. Maitsesta soolaga.    Jaota tainas jahuste kätega 3 osaks (üks osa u 275g) ja aja laiali. Hea on selleks kasutada küpsetuspaberit, kuhu alla saab pitsalabida hiljem lükata. Aja pitsapõhjal tomatikaste laiali, laota sellele riivjuust, tuunikala, hakitud sibul, kapparid, viilutatud tomatid ja mozzarella tükid. Küpesta Kamado grillil pitsakivi peal kuskil 10 minutit (olenevalt kuumusest). Võid pitsa pitsakivile asetada koos küpsetuspaberiga. Kui pitsa on alt krõbe ja küpsenud, siis võta tulelt ning nirista peale tšillikastet ja raputa rukkolat! Naudi kohe!   Magustoit grillitud pirniga Kogus: neljale Grillitud pirn 2 pirni Toiduõli Soola Kaste 100g suhkrut 50g võid 80g vahukoort Puru 45g jahu 30g võid 30g suhkrut   Serveerimiseks Pekaanipähkleid Värskeid marju Vanilje koorejäätist   Piparmündilehti Valmista ette oma Kamado grill ja pane see huugama, et valmistada selle peal üks maitsev magusroog! Selleks poolita pirnid ja pintselda need üle toiduõliga. Grilli pirnid kuumal grillil mõlemalt poolt poolpehmeks. Kui grillvõre on ilusti kuum, siis saad pirni peale ka eriti vahvad triibud. Kui võtad pirnid grillilt, siis raputa nende peale veidi soola. Kastme jaoks sulata madalal kuumusel paksupõhjalises potis suhkur. Lisa sulanud suhkrule tükeldatud või ning sega korralikult. Seejärel lisa vahukoor, sega ja kuumuta madalal tulel kuni segu pakseneb. Võta tulelt ja lase veidi jahtuda. Puru jaoks sega omavahel külm või, jahu ja suhkur purutaoliseks massiks. Küpseta pannil keskmisel kuumusel pruuniks samal ajal pidevalt segades. Lase purul küpsetuspaberi peal jahtuda. Alusta serveerimist - pane taldriku peale pirn, nirista sellele kastet, siis raputa peale puru ja purustatud pekaanipähklid. Lisa värskeid marju ning jäätise pallike. Kaunista piparmündilehega. Naudi kohe! Retseptid ja pildid: Sandra Daškova

Treenimine ja kehaline aktiivsus moodustavad olulise osa tervislikust elustiilist. Vähene liikumine võib suurendada kehakaalu, vähendada füüsilist võimekust ning suurendada haigestumise riski. Muutlikud ilmastikuolud ja pimedad ajad võivad vähendada väljas liikumist ja füüsilist aktiivsust. Seetõttu oleme kokku pannud mõned soovitused, kuidas kodus treenida ja tervislikult aktiivne olla. Enne koduste treeningvahendite soetamist on oluline seada selged eesmärgid ning mõelda läbi oma soovid ja võimalused, võttes arvesse vanust, tervist, seniseid liikumisharjumusi ja kehakaalu. Kui sul kodus eraldi jõusaaliruumi pole, võib valida treeningvahendeid, mis on lihtsalt kokkupandavad ning mida saab vajadusel peita näiteks voodi alla või hoiustada garderoobis või riidekapis. Velotrenažöör Kui sulle meeldib rattasõit, siis velotrenažöör võib olla suurepärane valik siseruumides treenimiseks. Sõltuvalt valitud tempost ja treeningprogrammist sobib velotreening nii kaalu langetamiseks kui ka lihaste arendamiseks. Eriti töötavad selle käigus reie-, sääre- ja tuharalihased ning maastikusõidu programm lisab koormust ka ülakehale. Rattasõitu saavad harrastada ka need, kes on märkimisväärselt ülekaalulised ja kellel jooksmisel piirangud. Intervalltreening velotrenažööril võib tunnis põletada umbes 600 kalorit ning see sobib hästi neile, kes soovivad kaalu alandada. Jooksulint Eestlaste teine armastatud spordiala peale rattasõidu on jooksmine. Hall ja libe ilm muudavad jooksulindil lippamise õues jooksmise asendajaks. Lisaks jooksmisele võimaldab jooksulint tempokat kõndimist, võimaldades samal ajal treenida ja näiteks õhtuseid uudiseid ning saateid jälgida. Enamikel jooksulintidel on sisseehitatud ekraan, mis võimaldab jälgida treeningu kestust, intensiivsust, kulutatud kaloreid ja südamerütmi. Jooksmine tugevdab üldist füüsilist vormi ja aitab kaalu langetada, keskendudes peamiselt alakehale, kuid soovi korral saab lisakoormust anda ülakehale näiteks hantlite abil.   Sõudeergomeeter Kui jooksulint keskendub peamiselt alakehale, siis sõudeergomeeter annab koormust ka ülakehale. See treeningvahend on kasulik südame töö tugevdamiseks ja kaalu langetamiseks, kuid eelkõige rõhutab lihaste arengut. Sõudeergomeeter pakub väga efektiivset jõutreeningut, mis mitte ainult ei tugevda käsi ja õlavöödet, vaid aitab ka kujundada kaunid kõhulihased. Sõudmine arendab painduvust ja parandab vastupidavust. Kuna sõudeergomeeter ei avalda jalgadele liigset survet, on see sobilik ka neile, kellel esineb põlvevigastusi. Elliptiline trenažöör Elliptiline trenažöör (crosstrainer), mida kutsutakse ka ellipsisks, on treeningseade, mis jaotab koormust ühtlaselt kogu kehale, vältides liigset survet seljale ja liigestele. Crosstrainer võimaldab kaalu langetamist, erinevate lihasgruppide treenimist ning toetab südame tööd. Kuna see võimaldab mitmekesist treeningut ja ei avalda suurt koormust jalgadele, sobib see ka ülekaalulistele. Treening elliptilisel trenažööril põletab ligikaudu sama palju kaloreid kui sama kestusega jooksmine, kuid tundub füüsiliselt vähem koormav.   Treeningpink Treeningpingil harjutuste tegemine võimaldab kujundada kõhulihaseid, tugevdada seljalihaseid ning sõltuvalt pingist treenida ka kõiki üla- ja alakeha lihaseid. Algajad võiksid alustada pingiharjutusi ilma lisaraskusteta ning järk-järgult raskust lisades oma treeningut täiustada. Treeningpinke on erinevaid, kuid kõige mitmekülgsemad on reguleeritavad treeningpingid, mille saab muuta täiesti horisontaalseks või reguleerida kaldenurka vastavalt vajadusele. Enamasti on treeningpingid kompaktsed ja neid saab hõlpsasti kokku panna ning vajadusel ära paigutada, võttes seega võrreldes suuremate treeningseadmetega vähem ruumi. Vabaraskused Kui suurem trenažöör ei mahu koju, siis kindlasti mahuvad hantlid. Hantlitega on võimalik teha mitmeid harjutusi, mis tugevdavad käte-, õla-, selja- ja rinnalihaseid. Hantlite valimisel tasub teada, et kerged hantlid sobivad rohkem aeroobse treeningu jaoks, suurendades efektiivsust, samas kui rasked hantlid aitavad rohkem lihaseid arendada. Kui sul on piisavalt ruumi ja jõudu, võid kasutada ülakehatreeninguks kangi või sangpommi. Raskuste tõstmine annab koormust kogu kehale, soodustades lihaste kasvu ja parandades koordinatsiooni.   Võimlemispall Võimlemispall on eriti soovitatav neile, kellel esineb erinevaid selja- ja nimmepiirkonna valusid. Lisaks lihaste vormimisele parandab palliga treenimine ka koordinatsiooni, painduvust ning kehahoiakut. See mitmekülgne vahend mitte ainult ei tugevda kere keskosa lihaseid, vaid parandab ka tasakaalu ja stabiilsust. Joogapalli harjutused on mõeldud nii algajatele kui ka edasijõudnutele, tehes sellest kasuliku treeningvahendi erinevatel tasemel treenijatele. Joogamatt Joogamatt on ideaalne kaaslane kodusteks treeninguteks. Selle libisemiskindel pind loob stabiilse aluse jooga, pilatese ja venitusharjutuste jaoks, tagades mugava ning vigastustevaba kogemuse. Kvaliteetne treeningmatt pakub kehale tuge, võimaldades sügavamat keskendumist ning parandades kehahoiakut ja tasakaalu treeningute ajal. Lisaks on joogamatt kergesti hooldatav ja lihtsasti transportimiseks rullitav, muutes treeningrutiini igapäevaelus lihtsasti integreeritavaks. Treeningkummid Treeningkummid pakuvad mitmekülgsust ja mugavust erinevate harjutuste jaoks. Need saavad olla head alternatiivid hantlitele või trenažööridele ning neid saab kasutada nii jõu- ja vastupidavustreeninguteks kui ka venitusharjutusteks. Treeningkummidel on erinevad vastupanu tasemed: alustades kergetest kuni väga tugevateni, võimaldades treeningu intensiivsust reguleerida vastavalt soovile. Tihti on need ka erinevate värvidega tähistatud. Kuna treeningkummid on väga kompaktsed, siis on hea need kõikjale kaasa võtta, nii saad oma treeningrutiiniga jätkata ka kodust väljaspool. Hüppenöör Hüppenöör on suurepärane lisand kodustesse treeningutesse, pakkudes tõhusat kardiotreeningut erinevate jõuharjutuste kõrvale. Hüppenööriga hüppamine on ka hea tubane alternatiiv jooksmisele. Selle kasutamine nõuab aga koordinatsiooni, rütmitunnet ja jalgade kiiret reageerimisvõimet. Kuigi hüppenööriga hüppamine sobib erineval tasemel treenijatele, siis ära anna alla, kui algajana sul kohe hüppenööriga hüppamine välja ei tule. Harjutamine teeb meistriks! Leia vaid piisavalt ruumi hüppamiseks ja naudi mõnusat kardiotreeningut.

Viimasel ajal on erilist populaarsus kogunud kamado grillid ehk keraamilised grillid. Kamado on pärit Jaapanist, kus tänapäevaste kamado grillide eelkäijaid, savist kamadoahjusid, kasutati juba aastatuhandeid tagasi. Praegused kamado grillid on tuntud oma mitmekülgsuse, funktsionaalsuse ja erilise välimuse poolest. Kamadoga saad grillida igal aastaajal ja teha kõikvõimalikke toite. Anname sulle viis põnevat ideed, kuidas kamado grillil toitu valmistada. 1. Kamado grilli erinevad tsoonid: tee kõik komponendid samal ajal valmis Kamadot saab kasutada nagu iga teist grilli - küpseta toitu sütele asetatud restil. Samas on üheks kamado eeliseks võimalus jaotada grill erinevateks tsoonideks, kus ka temperatuur võib varieeruda vastavalt otsesele või kaudsele kuumusele. Kaudse kuumuse saab tekitada keraamilise plaadi abil, mis asetatakse süte ja toidu vahele. Erinevaid küpsetuspindu on võimalik kamados kasutada mitmel kõrgusel. Seetõttu on kamado grillil eriti mugav valmistada erinevaid küpsetustemperatuure ja -pikkust nõudvaid toite. Näiteks saad samaaegselt valmistada liha ja köögivilju ilma, et peaksid muretsema mõlema üleküpsemise või tooreks jäämise pärast. Söök saab niimoodi eriti ajaefektiivselt valmis!   2. Kasuta kamadot õueahjuna erinevate küpsetiste jaoks Üks suurem erinevus võrreldes tavagrilliga on võimalus kasutada kamado grilli ka õueahjuna, kus valmistada näiteks pitsat, leiba või teisi küpsetisi. Kamado grillil on erinevate ventilatsiooniavade abil hõlpsasti võimalik reguleerida grilli sisetemperatuuri ja tagada stabiilne küpsetuskeskkond. Ehkki Kamado grilli kuumusallikas asub grilli allosas, siis keraamilised seinad suudavad ühtlaselt kuumust jaotada kogu grilli ulatuses. Niimoodi võid kindel olla, et valmiv toit on maitseküllane ja mahlane. Grillimise temperatuuri saad ise valida ning seejuures on abiks grillil olev temperatuurinäidik, mis aitab sul otsustada, kas soovid toitu valmistada suitsutamise, küpsetamise, grillimise või pruunistamise tsoonis. Kas teadsid, et kamado grilli saad kuumutada kasvõi 400 kraadini ja valmistada seal ka autentseid Napoli kiviahju pitsasid? 3. Kasuta Kamado grilli madalal kuumusel küpsetamiseks Kamado on ideaalne lahendus, kui soovid lisaks õhematele lihatükkidele, šašlõkile või grillvorstidele küpsetada ka suuremaid lihatükke, mis nõuavad madalamaid temperatuure ja pikemat küpsetusaega. Suussulavad suitsused ribid, terve kana ja pulled pork pole kamado grilli jaoks mingi ületamatu katsumus! Kui soovid madalal kuumusel küpsetatud lihale anda suitsust mekki, siis võid sütele lisada ka peotäie suitsutuslaastusid. 4. Hõrk suitsukala või -liha kamadost Ka liha, kana ja kala suitsutamine tuleb Kamados suurepäraselt välja. Suitsutamiseks on vaja otsest kuumust hajutada ning seada ka mõlemad ventilatsiooniavad asendisse, mis tagab suitsutamiseks vajaliku temperatuuri stabiilsuse. Suitsuliha ja -kala puhul saad valida ka eripärase suitsutusaroomi, mis lisab maitsele erilise nüansi. Suitsutuslaaste tehakse nii õunapuu, tamme kui lepapuust - katseta vaid, mis sulle kõige meelepärasem on! 5. Kosutavad pajaroad Kamado grillil Lisaks ahju funktsioonile saab kamado grillil edukalt valmistada ka mõnusaid pajaroogi. See on eriti lihtne! Pruunista grillkuumusel paja põhjas liha, siis lisa köögiviljad, maitseained, teised lisandid ning veidi vedelikku. Hauta kogu pajatäit ilma kaaneta umbes pool tundi, et roog saaks mõnusa suitsuse aroomi, siis kata kaanega ja jätka hautamist umbes 3 tundi 135 kraadi juures. Peale seda peaks oleme liha hõrgult pehme ja murenev ning pajatäis podisenud maitseküllaseks roaks. Pika hautamise protsessi ajal saad teha teisi toimetusi, sest puudub vajadus kamado ääres seista ja pingsalt toidu valmimist oodata. ​​​​​​

Kodune trenn annab mõned eelised: see on mugav, ajasäästlik ja kuluefektiivne. Olenemata sellest, mis vormis oled, milline on sinu varasem treeningute ajalugu või millist varustust omad, võib kodune treening aidata sul saavutada konkreetseid treeningeesmärke ja parandada üldist tervist. Loo omale kodune treeningkava, milles olevaid harjutusi saad lõputult kohandada.  Milline treeningvahend valida? Jooksulint Mitmekülgne masin, millega saad teha kardiotreeninguid joostes ja kõndides ning lisades raskused, saad ka jõudu arendada. Kuigi peamiselt saab koormust alakeha, siis õige hoiaku ja käte kasutamisega, saad treeningusse kaasata kogu keha. Kui sulle meeldib muidu joosta õues, siis päästab jooksulint su hädast välja ka siis, kui ilmad lähevad külmemaks, sajab vihma või on tugev tuul. Velotrenažöör Hea alternatiivalternatiiv jalgrattale. Istu kodus velotrenažööri sadulasse ning võid mitmeid kilomeetreid paigalt liikumata läbida. Velotrenažöör sobib hästi nii algajale kui ka kogenumale sportlasele. Rattaga sõitmine treenib lihaseid ning aitab ka kaalu kaotada.  Sõudeergomeeter See aitab treenida kogu keha. Masinaga sõudes saavad tugeva koormuse sinu käed ja õlad, kuid õige asendi korral mõjub see ka alakehale. Kui su kodus on ruumi ainult ühele kardiomasinale, võib õige valik olla just sõudeergomeeter. Sellega saad hõlpsasti teha kogu keha hõlmava treeningu ning parandada oma kardiovaskulaarset vormi. Vabaraskused Vabaraskuste abil saad tõhusalt läbi viia koduse jõutreeningu. Võrreldes suurte masinatega, võtavad need vähe ruumi ning saad need iga hetk eest ära tõsta. Hantlid, sangpomm ja kang on kasuks kogu keha lihaste kasvatamisel. Need võimaldavad läbi mitmesuguste harjutuste treenida erinevaid lihasgruppe ning võid neid kasutada ka koos treeningpingiga.  Treeningpink Üks parimaid vahendeid ülakeha treenimiseks. Treeningpink muudab raskuste tõstmise mugavamaks ja mitmekülgsemaks. Võimalus on valida tasapinnaline pink, kuid saadaval on ka reguleeritavaid pinke, millel saad ise sobiva kallaku valida. Treeningpinki saad lisaks keharaskusele kasutada koos kangide, hantlite ja muude raskustega.  Elliptiline trenažöör Masin sobib hästi algajale, kuid pakub väljakutset ka edasijõudnule, põletadades kaloreid ning parandades vastupidavust ja tasakaalu. Elliptiline trenažöör treenib nii ala- kui ka ülakeha. Selle kasutamine on lihtne ja see ei koorma liiga palju liigeseid. Põhjused, miks teha kodus trenni Kodune treening säästab aega, sest saad kiiresti trenniga algust teha ning ei kulu aega jõusaali minemise peale. See on paindlik. Kodus saad treenida igal ajal ja valida ise, milliseid harjutusi teed. Jõusaali ning rühmatreeningute ajagraafik ei pruugi kokku sobida sinu päevakavaga. Sina vastutad. Saad ise valida muusika, keskkonna ja tegevuse. Sa ei sõltu teistest inimestest ning saad kasutada oma vahendeid ilma, et peaksid teiste järgi ootama. Samuti ei pea sa kiirustama, sest pole teisi, kes sinu järgi ootavad. Kodune trenn on mugav ja privaatne. Ei pea muretsema, kes sind vaatab või tundma piinlikkust oma vormi, kiiruse, riietuse ja muu sarnase pärast. Mida võid veel koduseks trenniks vajada Treeningriided Hoolimata sellest, et treenid kodus ja pole teise inimesi, kes sind arvustaksid, peaksid siiski selga panema spetsiaalsed treeningriided. Häastiistuvad spordiriided muudavad treeningud mugavamaks. Liibuv riideese on kindlalt su keha vastas ning võimaldab mugavalt liikuda. Nagu me teame, siis on ju uute trenniriietega alati kaasas ka mõnus kogus motivatsiooni trenni teha.  Nutikell Nutikellaga saad jälgida täpselt, kui palju kaloreid kulutad, milline on su südamerütm, kui pika vahemaa oled läbinud ja palju muud. Saad täpse ülevaate oma treeningandmetest ning vastavalt nendele muuta oma liikumist, kui koormus peaks kehale liiga suur olema. Loe lähemalt, kuidas nutikell sinu sportlike saavutusi toetada saab. Veepudel Vee tarbimine enne, pärast ja trenni ajal on kohustuslik. Kehas ei tohi kordagi tekkida vedelikupuudust. Selleks vajad endale korralikku veepudelit. Veepudel peaks olema vastupidav, kergest materjalist ning joogiava hõlpsasti avatav. Ilus pudeli disain annab treeningule ja vee joomisele veelgi rohkem juurde! Treeningmatt Seda saab kasutada igas trennietapis. Treeningmatt sobib hästi harjutusteks, kus kasutad ainult oma keharaskust, samuti saad sellel enne ja pärast trenni venitada. Võrreldes põrandaga, pakub treeningmatt mugavust, pehmust ja hoiab ära põrutused.

Esimesed teadaolevad fatbike’id olid mõeldud sõitmiseks kõrbeliival. Umbes samal ajal katsetasid Alaska rattaspetsialistid võimalusi, kuidas jalgratas lumekõlbulikuks teha. Ja nii sündis fatbike – maastikuratas, mis näitab oma tugevusi nii pehmel kui ka kiviklibusel pinnasel. Eestis saab paksukummilisi jalgrattaid proovile panna nii suvisel rannaliival kui ka talvistel lumenõlvadel. Millised on fatbike'i head ja vead? Fatbike'i plussid ja miinused Plussid Miinused Saab sõita ka vajuval ja lahtisel pinnal Kaalub tavalisest rattast oluliselt rohkem Pehmed rehvid kohanduvad maapinna struktuuriga (juurikad, kruus) Lai väntadevaheline kaugus, mis võib põhjustada põlveprobleeme Suurem sõiduohutus ja -mugavus Mida fatbike'i ostmisel arvestada? Olulisim küsimus raami kuju. Kui tahad maanteel sportlik olla, tasuks hankida kaldus istmenurgaga fatbike. Kui eelistad mugavat kruiisi, peaksid orienteeruma lühikese raamiga püstisele istumisasendile. Raami kaal mängib rolli siis, kui kasutad ratast tennis või võistlustel. Raami valikul tuleks arvestada sellegagi, et selle kaldeid ei saa reguleerida.  Paksurattaline jalgratas ja sellle varustus  Kui soovid ratast igapäevaelus ja linnas kasutada, siis piisab lihtsatest piduritest ja tavalisest käigusüsteemist. Eraldi varustust pole sel juhul tarvis. Kui oled aga sportlik ja adrenaliinihimuline ning arendad järskudel laskumistel suuri kiirusi, peaksid hankima võimsad pidurid ning tõhusa, kiire ja kerge käiguvahetaja, et põnevus ja sõidurõõm käiksid käsikäes ohutusega. Maastikuratas, mis ei vaja vedrustust Oma madala rõhu tõttu pakuvad rehvid ise parajat vedrustust, nii et paljud fatbiker’id sõidavad ilma amortideta. Üldjuhul soovitatakse maastikusõitudeks siiski vedrustusega kahvlit, et juhitavus rahulikum oleks. Tuuni fatbike vastavalt oma eelistustele Tuuning on fatbiker’ite seas aga üsna popp ja nii võid sa vabalt alustada keskmise varustusega ning seda pärast täiustada. Vajalikud komponendid ja juhised leiab poest. Mis on fatbike'i rehvide puhul oluline? Rehvid, mis on fatbike’i keskne osa, nõuavad eriti hoolikat valikut. Rehvide ja rataste kaal mõjutab sõidunaudingut suuresti.  Nagu teistegi jalgrataste puhul, sõltub kummimustri valik pinnasest ja ilmast. Sügav ja liigendatud profiil on hea maastikul, kuid vähendab linnas sõidurõõmu. Rehvirõhk on aga samavõrd oluline, sest muidu kannatab pidamine. Kes sõidab talvel, teadku, et kokkupuutel teesoola ja veega on alumiiniumil suur korrosioonioht. Seetõttu peaksid naelad ja ka rattakodarad olema pigem roostevabast terasest. Veidi enda fatbike’i kallal nokitsedes saab ratta nõrkusi ka tagantjärele parandada. Igatahes pakub fatbike nii suurepärast sõidurõõmu kui ka vastutulijate ja selja taha jääjate imetlevaid pilke. Kasulikku infot jalgratta suuruse valimisest saad lugeda meie artiklist "Millise suurusega jalgratas endale osta? Mõõdutabelid!".

Tehnoloogia hüppelise arengu tõttu jõuab igal aastal turule järjest võimsamaid elektrirattaid, mistõttu on nendest saanud autodega võrreldes kordades taskukohasem alternatiiv. Elektrirattaga sõitmine pakub suuremat liikumisvabadust, aidates samal ajal soovitud sihtkohta jõuda säästlikumal ning loodussõbralikumal viisil. Selles artiklis sadd teada, kuidas elektrirattad töötavad ja milliseid funktsioone erinevad mudelid pakuvad, et leiaksid enda vajadustele parima ratta. Mis on elektriratas ja kuidas see töötab? Elektriratas on jalgratas, millele on külge ühendatud elektrimootor. Vastavalt elektrimootori võimsusele vähendab see sisselülitamisel märgatavalt pedaalimisvaeva või vabastab sellest sootuks. Seepärast on elektriratas tavarattast reeglina kordades kiirem. Parim elektriratas: kuidas valida? Ükskõik millist ratast ostes peaks veenduma, et ratas sobib oma raami ja rataste suuruse poolest sõitja kasvuga. Elektrirataste puhul peaks täiendavalt arvestama ka paari muu üksikasjaga. Elektriratta tüüp Enne elektriratta ostmist tuleks läbi mõelda, millised on peamised marsruudid, mida plaanite oma rattaga ette võtta. Linnatingimustes sõitmiseks on hea valida endale linnaratas, pikemateks sõitudeks oleks mõistlik kaaluda mägiratta või universaalse hübriidratta soetamist. Samuti tasub mõelda sellele, kui tihedalt ratas kasutuses hakkab olema – lisaks tavalisele disainile on ühtlasi olemas spetsiaalselt igapäevakasutuseks mõeldud kokkuklapitavaid elektrirattaid, mida saab nagu kohvrit kaasas kanda. Mootor Lisaks tüüpidele eristatakse elektrirattaid ka nende mootori rakendusstiili järgi. Elektriratastes esineb peamiselt kahte sorti mootoreid: ühed, mis aktiveeruvad ainult siis kui pedaalida – seda varianti esineb peamiselt maastikuratastel –, teised aga käivituvad siis, kui spetsiaalset nuppu vajutada – see võimaldab mootori abipanust ise reguleerida.  Olulised näitajad Elektriratta juures tuleks tähele panna selle mootori võimsust, aku suurust, maksimaalset kiirust, laadimisaega ja ulatust. Viimase all peetakse silmas seda, kui kaugele saab rattaga ühe laadimisega sõita. Mida paremad näitajad elektrirattal on, seda kallim see on. Kaal Ratta kaaluga võiks ostul arvestada need, kellel on plaanis ratast turvalisuse huvides näiteks kontorisse või tuppa kaasa tassida. Keskmine elektriratas kaalub 25–30 kg. Kokkuklapitavad mudelid aga vaid 12–13 kg. Samas võivad tippklassi elektrirattad kaaluda isegi rohkem kui 30 kg.  Standard- ja lisavarustus Valgustus, pakiraam, rattaraami metallisulam, mootori juhtimismugavus ja muu sarnane lisavarustus mõjutab nii sõidukogemust kui ka elektriratta lõpphinda. Hinna ja mugavuse suhte tasakaal ongi elektrirataste juures määrav. Kindlasti tuleks enne ostu veenduda tootja usaldusväärsuses, sest tegemist on siiski liiklusvahendiga. Kvaliteetne tootja suudab tagada lisaks kasutajasõbralikkusele ka oma toodete maksimaalse turvalisuse. Kuna elektriratta puhul on tegemist motoriseeritud sõiduvahendiga, tuleks enne sadulasse istumist kindlasti panna pähe kiiver ja selga helkurvest. Elektriratta kiirus on suur, kuid märgatavus keset liiklusvoolu võrreldes autoga oluliselt väiksem. Oled elektrilist või klassikalist ratast valimas, kuid ei tea kuidas õige suurus leida? Loe lähemalt, millise suurusega jalgratas valida.

Uut jalgratast ostes tuleb endale esitada mõned küsimused. Näiteks kas eelistada linnaratast, maastikuratast, maanteeratast või elektriratast. Läbi tuleks mõelda ka see, milliseid lisatarvikuid on vaja. Üks küsimus on aga eriti oluline, sest sellele tuleb igal juhul vastata: kui suur peab mu jalgratas olema? Seejuures võib inimesele sobida maastikuratta puhul ühe ja linnaratta puhul hoopis teise suurusega raam. Jalgrattasuuruse määramise meetodid ja mõõdutabelid Meetodeid, mille abil ise sobivaim jalgrattasuurus määrata, on kaks. Esimest kasutades tuleb mõõta enda jala sisepikkus. Sellest meetodist kirjutame allpool pikemalt. Teise meetodi järgi saab aga rattaraami valida enda pikkuse järgi. Allpool olevast rattamõõtude tabelist selgubki, kuidas enda pikkuse järgi jalgratast valida. Toodud väärtused on siiski vaid orienteeruvad, sest ülakeha ja sääre pikkuse suhe on paljuski erinev. Inimese pikkus Rattaraami suurus 150-160cm 16,5-19 tolli 160-170cm 19-20,5 tolli 170-175cm 20,5-21,5 tolli 175-180cm 21,5-23 tolli 180-185cm 23-24 tolli 185-190cm 24-25 tolli 190-195cm 25-26 tolli >190cm 26 tolli ja rohkem Maastikurattad (26”) Pikkus (cm) Jalgratta raami suurus(cm) Jalgratta raami suurus (“)  Jalgratta raami suurus tähtedes Mehed Naised 150–165 150-165 37 cm ~14,5–15“ XS 155–170 160–175 40 cm ~16–17“ S 165–180 170–185 46 cm ~18–19“ M 175–190 53 cm 20–21“ L 185–200 55 cm ~22“ XL Maastikurattad (27,5”) Pikkus (cm) Jalgratta raami suurus (cm) Jalgratta raami suurus (“)  Jalgratta raami suurus tähtedes Mehed Naised 150–165 150-165 37 cm ~14,5–15“ XS 160–175 160–175 40 cm ~16–17“ S 170–190 170–185 46 cm ~18–19“ M >190 53 cm 21“ L Maastikurattad (29”) Pikkus (cm) Jalgratta raami suurus (cm) Jalgratta raami suurus (“)  Jalgratta raami suurus tähtedes Mehed 150–168 38 cm ~15“ S 165–180 43 cm ~17“ M 175–190 48 cm ~19“ L 185-200 53 cm ~21“ XL >200 58 cm ~23“ XXL Maanteerattad Pikkus (cm) Jalgratta raami suurus (cm) Jalgratta raami suurus tähtedes 150–160 47–48 cm XS 160–170 50 cm S 168–178 52 cm S/M 175–185 54 cm M/L 183–193 56 cm L 192–200 58–59 cm XL >200 60–61 cm XXL Kui tulla tagasi esimese meetodi juurde, siis oleneb sobiva jalgrattaraami suurus rattatüübist ning jala sisepikkusest – viimast mõõdetakse hargivahelt kanna alla. Sõltuvalt rattatüübist on valemid sellised: Linna-, matka- ja tänavaratta raami suurus = jala sisepikkus sentimeetrites x 0,66 Mountainbike’i ehk maastikuratta raami suurus = jala sisepikkus sentimeetrites x 0,226 Maanteeratta raami suurus = jala sisepikkus sentimeetrites x 0,665 Lasterataste puhul tuleks raami valikul lähtuda lapse pikkusest. Jalgrattaraami suuruse määramine Sobiva suurusega raami määramiseks tuleb esmalt ära mõõta jala sisepikkus. Et mõõtmistulemus saaks võimalikult täpne, tuleks esmalt ära võtta püksid ning jalatsid. Seejärel võta lood (või alternatiivina raamat) ja aseta see enda jalgade vahele, nii et seda ei saaks enam kõrgemale liigutada. Nüüd mõõda joonlauaga vahemaa põrandast mõõtevahendi ülemise servani ja tulemuseks ongi sinu sääre sisepikkus. See kõik võib tunduda küll mõnevõrra tülikas, kuid tagab üsna täpse tulemuse. Muidugi saab ka lihtsamalt, ja kuigi see tehnika on veidi ebatäpsem, täidab seegi enda eesmärgi. Nimelt saab oma jala sisepikkuse kätte ka ligikaudselt, mõõtes joonlauaga vahemaa maast hargivaheni. Maastikurattad Maastikurataste puhul korrutatakse jala sisepikkus 0,226-ga, mis annab sobiva raamikõrguse tollides. Kui tulemus jääb kahe raamisuuruse piirile, kehtib järgmine rusikareegel: Sportliku sõidustiili puhul tuleks eelistada väiksemat raamisuurust. Matkadele ja pikematele distantsidele orienteeritud sõitjad aga peaksid valima suurema raami. Jalgratturi pikkus (cm) Raami suurus (tollides) Raami suurus (cm) 155-165 15-16 38-41 165-170 16-17 41-43 170-175 17-18 43-46 175-180 18-19 46-48 180-185 19-20 48-51 185-190 20-21 51-53 190-195 22-23 56-58 Matka- ja linnarattad Matka- ja linnarataste puhul korrutatakse jala sisepikkus 0,66-ga, mis annab raami kõrguse sentimeetrites. Et saada raamikõrgus tollides, tuleb tulemus jagada 2,54-ga. Kui väärtus jääb kahe raamisuuruse vahele, kehtib järgmine reegel: Sportliku sõidustiili väiksem raam. Pikemate distantside sõitjatele suurem raam. Kui sadulal on vedrud, lahuta lõpptulemusest umbes 4 cm (või 2 tolli). Jalgratturi pikkus (cm) Raami suurus (tollides) Raami suurus (cm) 155-165 19-20 47-50 165-170 20-21 50-52 170-175 21-22 52-55 175-180 22-23 55-58 180-185 23-24 58-61 185-190 24-25 61-63 190-195 25-26 63-66 195-200 26 >66 Maantee-, fitness- ja fikseeritud käiguga jalgrattad Maanteerataste, fitnessrataste ja fikseeritud käiguga jalgrataste puhul tuleb jala sisepikkus korrutada 0,665-ga ja tulemuseks on raamisuurus sentimeetrites. Triatloniraamide suurus on seejuures 3,5–5 cm väiksem. Kui tulemus jääb kahe vahele, kehtib järgmine reegel: Võistluste jaoks pigem väiksem raamisuurus. Lihtsalt sportliku sõidustiili jaoks pigem suurem raam. Jalgratturi pikkus (cm) Raami suurus (tollides) Raami suurus (cm) 155-165 19-20 48-51 165-170 20-21 51-53 170-175 21-22 53-55 175-180 22 55-57 180-185 22-24 57-60 185-190 24 60-62 190-195 24-25 62-64 195-200 25 64- eritellimus Lasterattad Lasterataste puhul lähtutakse jala sisepikkuse asemel lapse enda pikkusest. Pealegi ei liigitata lasterattaid raamisuuruse, vaid rattadiameetri järgi. Viimast mõõdetakse tollides. Lapse pikkus (cm) Raami suurus (tollides) Lapse vanus 90-100 12 kuni 3 aastat 100-105 14 3-4 105-110 16 4-5 110-115 18 5-6 115-125 20 6-8 125 või pikem 24 8-9 155 või pikem 26 10 ja vanem Lisaks tuleks jalgratta valimisel arvestada juhi kaalu. Raskema inimese jalgratas peaks olema laiema ja suurema raamiga. Väiksemaid erinevusi saab kompenseerida juhtraua ja sadula reguleerimisega.