Goodyear ultragrip arctic 2 SUV 275/65R17 119 T XL studded

Toote ajalugu

„Goodyear Tire & Rubber" alustas oma tegevust 1898. aastal, kui Frank Seiberling ostis oma õemehelt laenatud raha eest esimesed seadmed. Kummi ja puuvilla tuli sisse tuua maailma teisest otsast merepiirita maalea halvasti arenenud raudteetranspordiga. F. Seiberling nimetas oma ettevõtte vapra pioneeri Charles Goodyear järgi, kes leiutas vulkaniseerimise. Ta mõtles välja ka omapärase kaubamärgi – tiivulise jala, mis on sümboolselt seotud ettevõtte ajalooga.

Vaid 13 töötajaga „Goodyear“ alustas jalgratta- ja vankrirehvide, hobuseraudade ja pokkerižetoonide tootmisliiniga. Esimese kuu käive oli ettevõttel 8246 USA dollarit. Pärast esimese jalgrattarehvi tootmist 1898. aastal alustas „Goodyear“ oma teekonda maailma suurimaks rehvitootjaks. Selle nime võttis ettevõte 1916. aastal kuulutades välja loosungi "Rohkem inimesi kasutab „Goodyear“ rehve kui mistahes teisi rehve." 1926. aastal saigi sellest maailma suurim rehvifirma. Need esimesed legendaarsed aastad määrasid ettevõtte tegevuse ja ka suhete eri tahud klientidega. Vaadates tänapäeva „Goodyear“ kaubamärki ja tuhandeid ettevõtte saavutusi, uuendusi, leiutisi, teedrajavaid ja radikaalseid täiustusi vaadates on tunda ettevõtte asutajate tugevat, uuenduslikku ja pragmaatilist iseloomu.

Tänaseks on „Goodyear“ maailma suurim rehvifirma, mis tegutseb kuuel kontinendil ja müüb aastas 15 miljardi USA dollari väärtuses tooteid. Lisaks „Goodyear“ kaubamärgiga rehvidele toodab ettevõte ka mitmeid teisi tuntud rehve: „Dunlop", „Kelly", „Fulda", „Lee", „Sava" ja „Debica". Ettevõtte teised divisjonid toodavad kummi- ja polümeertooteid paljudele erinevatele auto- ja tööstusturgudele.

Uuendused

Innovatsioon – uute loominguliste ideede, toodete ja materjalide pidev voog – on alati olnud „Goodyear“ tegevuse keskmeks. Ettevõte asutas 1943. aastal alusuuringute üksuse, mis on sellest ajast peale saanuda endale tuhandeid patente. „Goodyear“ teadlaste ja tehnikute olulisemaid leiutisi kasutatakse mitte ainult rehvide ja autode, vaid ka tehissüdamete ja -liigeste, sidematerjalide, mänguväljakute, kunstmuru ning toidupakendite valmistamisel.

„Goodyear Research“-is osalenud Paul Flory võitis polümeeride uurimise eest lausa Nobeli preemia. Kaks teadusühingut on autasustanud „Goodyeari“ ka medalitega, mis on Ameerika Keemiaühingu rehviosakonna kõrgeim autasu, mis antakse teadlastele ja inseneridele läbimurdeliste leiutiste eest.

Ka tänapäeval jätkavad „Goodyear Research" teadlased ja insenerid kogu maailmast kummi ja polümeeride alast uurimistööd. Nad jõuavad vähehaaval üha mitmekesisematesse maailmadesse nagu arvutiteadus, füüsika, matemaatika, insenerimehaanika ja metallurgia, et avastada palju ainulaadseid materjale ja protsesse.

Goodyear Euroopa

„Goodyear“ Euroopa divisjoni ajalugu sai alguse ettevõtte esimesest kontorist Londonis 1912. aastal. Täna tegutseb Brüsselis kaks äriüksust, mis kontrollivad ettevõtte tegevust Euroopa Liidus ja Ida-Euroopas. „Goodyear“ on hetkel suuruselt teine ​​rehvitootja Euroopas. „Goodyear“ Euroopa divisjonil on kaks peamist infrastruktuuri. „Goodyear“ tehniline keskus Colmar-Bergis Luksemburgis viib läbi uuringuid ja arendab ettevõtte rehvide täiustusi Euroopa ja Aasia jaoks. See keskus arendab rehve peaaegu kõikidele sõidukitele. See inseneridest, tehnikutest ja teadlastest koosnev meeskond teenindab „Goodyear“ tehaseid üle terve maailma, töötades välja rehvide disaini ja parendades enam kui 180 turul müüdavate toodete tehnilisi omadusi. Teine oluline üksus on Lõuna-Prantsusmaal Mirevalis asuv aastaringne 445 aakri suurune katseala. „Goodyear“ tehaseid on aga ka Poolas, Sloveenias, Saksamaal ja Hollandis. Nendes valmistatakse rehve, rehvide terastraate, kangaid, jõuülekandeid, vedrusid ja protekteeringuid.